Hüppeliigese vigastus: sümptomid, esmaabi ja taastumine

Hüppeliigese vigastus (jala välja väänamine) on väga levinud probleem, mis võib tabada igaüht. Tegemist on enamasti hüppeliigest stabiliseerivate sidemete nikastuse ehk traumaga, kus sidemed venivad üle normaalse ulatuse või rebenevad osaliselt või täielikult liigese väänamise tagajärjel.

See on üks sagedasemaid vigastusi spordis, moodustades hinnanguliselt kuni 30% kõigist spordivigastustest. Pahkluu võib välja väänata ka lihtsalt kõndides ebatasasel pinnal või astudes valesti. Raskematel juhtudel võib vigastusega kaasneda ka luumurd – näiteks kui sidemete väänamise ajal tekib liiga suur surve luukoele või kui jalg maandub väga halvas asendis.

Alljärgnevalt selgitame, kuidas hüppeliigese vigastus tekib, millised on tüüpilised sümptomid, kuidas kodus esmaabi anda ning kuidas aitab taastumisele kaasa füsioteraapia.

Mis on hüppeliigese vigastus ja kuidas see tekib?

Hüppeliigese vigastuse all peetakse enamasti silmas hüppeliigese nikastust ehk sidemete venitus- või rebendust. See juhtub tavaliselt siis, kui jalg läheb ootamatult "viltu" – näiteks maandub jalalaba sissepoole pöördunult või väljapoole pöördunult, mistõttu liigest ümbritsevad sidemed saavad ülevenitatud. Hüppeliigese vigastus tekib tihti vale maandumise, ootamatu pöörde või komistamise tagajärjel.

Näiteks võib vigastuse põhjustada:

• Ebatasasel pinnal astumine või komistamine

• Jala vale asetamine maha (jala sisse- või väljapoole kaldumine)

• Kukkumine

• Teise inimese jalale astumine (sageli spordimängudes)

Statistika näitab, et ligikaudu 85% hüppeliigese vigastustest on seotud sissepoole (inversioon) väänamisega, samas kui väljapoole (eversioon) väänamised moodustavad umbes 15% juhtudest.

Tüüpilised hüppeliigese vigastuse sümptomid:

• Terav valu pahkluu piirkonnas, eriti kui üritad jalale raskust panna

• Kiiresti tekkiv turse ehk paistetus

• Verevalum (sinikas) hüppeliigese ümber

• Liikuvuspiiratus

• Ebastabiilsuse või nõrkuse tunne jalale toetudes

• Vigastuse hetkel võib kuulda raksatust või plõksu

Oluline on meeles pidada, et mõnikord võib lisaks pehmete kudede vigastusele esineda ka luumurd. Luumurrule võib viidata tugev turse, deformatsioon, väga terav ja pidev valu ning suutmatus üldse jalale toetuda. Kui on kahtlus luumurrule, tuleb kindlasti pöörduda arsti poole ja teha röntgenuuring.

Kodune esmaabi hüppeliigese vigastuse korral

Kohe pärast hüppeliigese vigastust on oluline rakendada esmaabivõtteid, mis aitavad vähendada valu, turset ja vältida kahjustuse süvenemist. Levinud juhis on R.I.C.E. meetod – puhkus, jää, kompressioon, ülestõstmine.

1. Puhkus: Anna jalale rahu, väldi liigset liikumist, vajadusel kasuta karkusid.

2. Jää: Pane jääkott vigastatud kohale 10–15 minutiks, mitu korda päevas. Ära pane jääd otse nahale.

3. Kompressioon: Seo pahkluu elastiksidemega või kasuta ortoosi.

4. Ülestõstmine: Hoia jalga pärast vigastust kehast kõrgemal, et vähendada turset.

Samuti võib vajadusel kasutada valuvaigisteid (nt ibuprofeen, paratsetamool) või paikseid geele. Kui valu hakkab taanduma, alusta õrnade liigutustega, et liigese liikuvus ei

väheneks liigsest paigalseisust.

Millal pöörduda arsti või füsioterapeudi poole?

• Tugev valu ja võimetus jalale toetuda

• Suur paistetus või nähtav deformatsioon

• Tuimus või "sipelgate" tunne jalas

• Paranemise puudumine mõne nädala jooksul

• Kahtlus luumurrule või püsiv tugev valu

  
  

Kui sul on kahtlus vigastuse tõsiduses, tasub alati konsulteerida arstiga. Vajadusel tehakse röntgen- või ultraheliuuring.

Füsioteraapia roll taastumisel

Füsioteraapia on oluline, et taastuks liigese liikuvus, stabiilsus ja lihasjõud. Füsioterapeut aitab:

• Tugevdada hüppeliigest ümbritsevaid lihaseid

• Parandada tasakaalu ja koordinatsiooni

• Taastada liigese liikuvust

• Ennetada korduvaid vigastusi

Füsioteraapia harjutused tehakse vastavalt vigastuse tõsidusele ja võimekusele. Soovitatav on alustada füsioteraapiaga juba pärast ägeda faasi möödumist, kui valu ja paistetus on vähenenud.

Vaata allolevast videost lihtsaid harjutusi, mis aitavad hüppeliigese vigastusest kiiremini taastuda ja ennetada korduvaid vigastusi:

Siinkohal on oluline märkida, et kui pärast esmast vigastust ei tehta korralikku taastusravi ega füsioteraapiat, suureneb korduvvigastuse risk märkimisväärselt. Uuringud näitavad, et ilma adekvaatse taastusravita võib korduvvigastuse tõenäosus ulatuda kuni 80%-ni. Seetõttu on soovitatav pöörduda füsioterapeudi poole, kes aitab koostada individuaalse taastumisplaani ja ennetada tulevasi vigastusi.

Kas massaaž aitab hüppeliigese vigastuse korral?

Massaaž võib olla toetav osa taastumisest, kuid ainult õigel ajal ja sobivas faasis:

• Ägedas faasis (esimesed 48–72 tundi) tuleks massaaži vältida, kuna turse ja põletik vajavad rahu ning külma.

• Taastumise keskmises ja hilisemas etapis võib massaaž olla väga kasulik lihaspingete leevendamiseks, vereringe parandamiseks ja armkoe liikuvuse parandamiseks.

• Sobivad tehnikad võivad olla näiteks klassikaline massaaž, lümfimassaaž või süvakoemassaaž(Osso Massaažis on see üks osa spordimassaažist), sõltuvalt olukorrast ja taastumise faasist.

  
  

Massaaž ei asenda füsioteraapiat, kuid sobib hästi toetavaks meetodiks, eriti kui lihased on pinges või jalg tunneb end "jäigana" ka pärast paranemist.

Kokkuvõte

Hüppeliigese vigastus vajab kiiret reageerimist. Esmaabi, puhkus, füsioteraapia ja massaaž aitavad taastuda täielikult ning ennetada edasisi probleeme. Kui kahtled, pöördu spetsialisti poole ja ära lükka taastumist edasi. Tugevad ja terved pahkluud toetavad aktiivset eluviisi!