Läbipõlemist kujutatakse sageli ette inimesena, kes ühel päeval enam tööle minna ei suuda. Tegelikult algab see enamasti vaikselt ja palju varem. Sageli annab keha märku enne, kui inimene ise endale tunnistab, et midagi on valesti. Pea ütleb veel „küll ma saan hakkama“, aga uni, selg ja seedimine räägivad juba teist juttu.
Mis on läbipõlemine?
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kirjeldab läbipõlemist kui seisundit, mis tekib pikaajalisest tööstressist, mida ei ole õnnestunud maandada. Sellel on kolm tunnust:
- Kurnatus – pidev energiapuudus ja tühjusetunne
- Võõrdumine – küünilisus ja kaugenemine oma tööst või sellest, mis sind kurnab
- Vähenenud töövõime – keskendumisraskused ja tunne, et ei saa enam hakkama
Läbipõlemine ei ole haigus, vaid tööga seotud seisund. Selle oluline tunnus on see, et sellest ei taastu nädalavahetuse ega isegi paarinädalase puhkusega.
Läbipõlemise 12 faasi
Psühholoogid Herbert Freudenberger ja Gail North kirjeldasid, kuidas läbipõlemine tavaliselt samm-sammult areneb. Kõik ei läbi faase täpselt selles järjekorras ja mudel ei ole diagnoosimise tööriist, aga see aitab ära tunda, kui kaugel sa parasjagu oled:
- Soov ennast tõestada – tahad näidata, et oled võimekas ja asendamatu.
- Järjest rohkem tööd – töötad kauem ja raskemini, et kõigega hakkama saada.
- Oma vajaduste eiramine – uni, söömine, liikumine ja puhkus jäävad tagaplaanile.
- Konfliktide allasurumine – tunned, et midagi on valesti, aga ei tegele sellega.
- Väärtuste muutumine – töö tõuseb esikohale, sõbrad, pere ja hobid jäävad kõrvale.
- Probleemide eitamine – muutud kärsitumaks ja küünilisemaks, aga põhjust näed teistes.
- Eemaldumine – suhtlust jääb vähemaks, tekib tühjus ja lootusetuse tunne.
- Käitumise muutused – lähedased märkavad, et sa ei ole enam endine.
- Võõrdumine iseendast – tunned, et elad autopiloodil ja ei tunne enam oma vajadusi.
- Sisemine tühjus – tühjust püütakse täita näiteks söömise, alkoholi või muu kaudu.
- Depressioon – kurnatus, lootusetus ja tunne, et miski ei ole mõttekas.
- Läbipõlemissündroom – füüsiline ja vaimne kokkuvarisemine, mille puhul on vaja professionaalset abi.
Tähele tasub panna, et keha hakkab märku andma juba kolmandas faasis, kui oma vajadused jäävad tagaplaanile. See on palju varem, kui inimene tavaliselt endale tunnistab, et tegu võiks olla läbipõlemisega.
Miks annab keha märku enne pead?
Pikaajaline stress hoiab keha pidevas valmisolekus. Südame löögisagedus ja vererõhk püsivad kõrgemal, lihased on pinges ja keha kulutab energiat, nagu oleks oht kogu aeg kohal. Lühiajaliselt on see vajalik reaktsioon, aga kui see kestab kuid, hakkab keha väsima.
Mõistus suudab üsna kaua kohaneda ja leida põhjendusi: „praegu on lihtsalt kiire periood“, „pärast projekti puhkan“. Keha nii hästi kohaneda ei suuda. Seepärast ilmuvad kehalised märgid sageli enne, kui inimene seostab neid stressiga.
Kehalised märgid, millele tähelepanu pöörata
- Väsimus, mis ei kao ööunega. See on üks kõige iseloomulikumaid märke. Magad piisavalt, aga ärkad sama väsinuna, nagu läksid magama.
- Unehäired. Uinumine võtab kaua aega, töömõtted ei lase magama jääda või ärkad öösel üles ja uni ei tule enam tagasi.
- Lihaspinged ja valud. Kõige sagedamini kael, õlad ja selg. Uuringud näitavad, et läbipõlemine ennustab kaela-, õla- ja seljavalu ning kõrge läbipõlemistasemega inimestel on lihas-skeleti valude tekkerisk rohkem kui kaks korda suurem. Valud kipuvad välja lööma seal, kus on organismis nõrgem koht.
- Peavalud. Sageli pingepeavalud, mis algavad kaelast ja kuklast.
- Seedevaevused. Kõhuvalu, iiveldus, puhitus või muutused seedimises. Seedimine on närvisüsteemiga tihedalt seotud ja reageerib pikaajalisele stressile kiiresti.
- Südamekloppimine ja kõrgem vererõhk. Süda lööb puhkeolekus kiiremini või tunned aeg-ajalt südamekloppimist ilma nähtava põhjuseta.
- Sagedasemad haigestumised. Külmetus tuleb tihedamini või kestab tavalisest kauem.
Pikemas plaanis on läbipõlemist seostatud ka suurema südamehaiguste, kõrge kolesterooli ja II tüüpi diabeedi riskiga. Seepärast ei ole see ainult vaimne mure.
Oluline: need märgid võivad tähendada ka muud
Kõik need sümptomid võivad tulla ka muudest põhjustest. Sarnaselt avalduvad näiteks kilpnäärme häired, aneemia, D-vitamiini puudus, uneapnoe või depressioon. Kui väsimus ja kehalised vaevused kestavad nädalaid, mine perearsti juurde ja lase analüüsid teha. Nii saad teada, kas tegu on läbipõlemise või millegi muuga.
Miks puhkus ei aita?
Paljud ootavad puhkust kui lahendust: „kui ma ainult saaksin kaks nädalat ära olla“. Puhkus aitab tavalise väsimuse puhul, aga läbipõlemise puhul tuleb kurnatus pärast tööle naasmist sageli kiiresti tagasi. Põhjus on lihtne: puhkus ei muuda seda, mis kurnatust põhjustas.
Kui puhkusepäevad aina kogunevad, sest neid pole võimalik välja võtta, on see ise tõsine ohumärk.
Mida saad ise teha?
Märka ja ole endaga aus. Esimene ja sageli kõige raskem samm on endale tunnistada, et praegune koormus ei ole jätkusuutlik. Võrdlemine teistega ei aita. Inimesed oskavad oma muresid hästi peita ja keegi ei tea, kuidas teised päriselt toime tulevad.
Pea kaks nädalat lihtsat päevikut. Kirjuta üles, millal magad, sööd, liigud, töötad ja puhkad. Sageli selgub, et töö on märkamatult võtnud ruumi une, söömise ja liikumise arvelt.
Taasta rütm. Keha vajab kindlat rütmi magamiseks, söömiseks, liikumiseks ja puhkamiseks. Alusta ühest asjast, näiteks kindlast magamamineku ajast.
Liigu iga päev natuke. Jalutuskäik värskes õhus aitab närvisüsteemil stressist välja tulla. Sa ei pea minema isegi trenni, piisab ka 20 minutilisest jalutuskäigust.
Võta päevas lühikesi pause. Isegi kümme minutit värskes õhus aitab stressi kuhjumist ennetada.
Räägi. Lähedase, kolleegi või tööandjaga. Koormuse muutmine on sageli võimalik alles siis, kui keegi teab, et see on liiga suur.
Kehatöö kui üks toetav samm
Kui keha on kuude kaupa pinges olnud, ei lase see alati ise lahti, isegi kui olukord paraneb. Massaaž ja muu kehatöö aitavad närvisüsteemil liikuda valmisolekust puhkeseisundisse ning leevendavad kaela-, õla- ja seljapingeid, mis läbipõlemisega sageli kaasas käivad. See ei lahenda läbipõlemise põhjuseid, aga võib olla üks asi, mis aitab kehal taastuda, samal ajal kui teed muudatusi mujal.
Millal otsida abi?
Pöördu perearsti, psühholoogi või vaimse tervise õe poole, kui:
- väsimus ja unehäired kestavad nädalaid
- kehalised vaevused ei taandu
- tunned, et ei jaksa enam tööle minna või ei saa tööga hakkama
- miski, mis varem rõõmu tegi, ei paku enam midagi
Tasuta esmast tuge saab ka peaasi.ee veebinõustamisest. Abi otsimine ei ole nõrkus. See on üks mõistlikumaid asju, mida enda heaks teha saad.
Kokkuvõtteks
Läbipõlemine ei teki üleöö ja keha annab sellest tavaliselt varakult märku: väsimus, mis ei kao, uni, mis ei kosuta, ja pinged, mis tulevad ikka tagasi. Mida varem neid märke tõsiselt võtad, seda lihtsam on taastuda. Oluline on oma keha kuulata ka siis, kui pea ütleb, et küll saab hakkama.







